Rööm (Pärnu)

Eelmise aasta suvehakul avas Pärnus Pühavaimu uulitsas end uus toidupesa nimega Rööm. Nüüd on nad ligi aasta vastu pidanud, seega võiks olla parim aeg minna pöidlaga torkima – tavaliselt sellise ajaga saavad asjad korralikult paika loksutada ning kõik võimalikud head ja ka nõrgad küljed esile tulla.

Kolmapäeval kellakolmesel ajal oli saalis veel vaid üks väikelapsega perekond ning valitses väikelinnalik hooaja-väline vaikus. Naeratav kräsupäine noormees askeldas laudadele asju panna, kuid libistas koheselt ka minu lauale menüüd.

Suppe oli menüüs kahjuks ainult üks, täpsemalt nädalapakkumisse lülitatud „Tom Kha kana ja koriandriga“ (6.-EUR). Kahjuks ütlen ma mitte isegi niivõrd valikuvõimaluse puudumise pärast, kuivõrd see, et Tom Kha on üks selline supike, mis reeglina köögi käekirja väga ei ava, sest oma kreemise-täidlase olemuse tõttu annab pea alati rahuloleva tulemuse, kui kokk midagi just otse vussi ei keera.

Seekord polnud aga põhjust kahetseda kohe üleüldse mitte. Umbes 10 minutiga lauda saabunud kauss oli väga kenasti ja värviküllaselt dekooritud roheliste koriandriehtede ja punaste tomatiseibidega, lisaks ohtralt õlitäpimustrit.

Leemeke eritas meeldivat sidrunheinalikku värskusenooti, maitses lisandusid kafiirlaimi eeterlikud ja tšillikese vürtsikad nüansid. Ohtralt maitsvat kanakintsu lihatükikesi ja ebaseene-šampinjoniseibe. Kreemine, kookosene, mõõdukalt happe ja vürtsiküllane – teate see oli üks parimaid Tom Khasid vist üleüldse! Põhjamaises karguses on selline maitseküllane tervitus kaugelt lõunast väga teretulnud!

Teise käiguna võtsin proovida „Võis praetud kuld-merikoger, karri vürtsidega kaste, porgandi-misokreem, Hiina lehtkapsa salat, nuikapsas“ (18.-EUR), mille saabumisega läks u pool tundi. Kui ma ei eksinud, siis kuulsin ka kuidas supikausi minu tänusõnade saatel ära viinud noorsand hõikas kööki midagi sellist et „kala võib nüüd serveerida“ vms – kui ma seda õigesti kuulsin, siis kiidan asutust hooliva teeninduse eest, et klient saaks õigesti ajastatuna parima toiduelamuse!

Oi kas teate, kui ilus see lohmaka taldriku sisu oli! Suurepärane näide sellest, kuidas toit võib ainuüksi oma teadliku värvivalikuga esmase positiivse üldmulje luua – paberõhuke ja erkvalge nuikapsa viilakas, roheline kale, kollane kaste ja punane porgandikreem moodustavad suisa oivalise värvikombo!

Kalekapsas hämmastas mind oma meeldivalt hapuka ja õrnalt suitsuse maitsega niivõrd, et ajasin näpu püsti ja palusin köögist uurida, et kuidas seda valmistatud on. Noormees käis ära ja teatas veidi ebakindlal häälel, kasutades enda jaoks ilmselt veidi võõraid mõisteid: „marineeritud sushiäädikaga ja valmistatud tahhiinimaitseainega“.

Porgandi-misokreem – superlaheda värvusega, umamise ning jällegi õrnalt suitsuse kõrvaltooniga – ilmselt oli porgandeid ennem püreeestamist röstitud. Karrikaste kippus juba veidi om ülevõllise intensiivsusega jaheda põhjamaalase maitselage purustama, aga kuulus vaieldamatult rubriiki „ülimeeldiv maitseplahvatus“. Kui nüüd üleüldse millegi kallal veidi nuriseda, siis selle üle, et hõrk-krõbe kalafilee oli uputatud otse selle maitselise vulkaanipurske kraatrisse ning seega jäi kalamaitse ise ülejäänud intensiivsuse varju.

Kokkuõte nüüd küll hurraa-positiivne! Supipöial nendib rõõmsalt ja püstiolles, et osatakse ikka siinmailgi aasialikku maitseküllust esile manada. Praepöial aga hüppab suisa taldrikust välja ja lõugab nagu turuplatsil, kutsudes seda maitseimet vaatama ja oma keelega järgi katsuma. See köök on väga julge ja oskusliku käekirjaga ning kõiki kiiduregistreid vallale päästev. Rööm, puhas Rööm!
---

lugu ilmus siin