Passion Cafe Pärnus

Pärnu südalinnas, kaks sammu Rüütli tänava melust eemal paikneb elegantne pesake Passion Cafe, kus olen ka varem mõned korrad söönud. Kuna oli vaba tunnike, siis astusin nüüdki läbi.

Õnneks pole turismihooaeg veel alanud ja nii sain lõunatunnil olla ainuke klient, nii et kiire ja sõbralik teenendus oli garanteeritud. Tellimisega läks alguses pisut pahasti, sest kahte minu valitud toitu polnud neil pakkuda ... aga see pole iseenesest surmapatt.

Võtsin siis alustuseks sinimerekarbid valge veini ja karri kastmes. Ehkki mulle kõikvõimalikud karbilised ja muud merekollid meeldivad, siis seekord ei saanud erilist elamust. Kaste oli küll mõnusalt kreemine, kuid tiba liigsoolane ning lubatud karri oli vaid vaevu aimatav.

Pearoaks valitud võikala röstitud köögiviljadega osutus aga lihtsalt suurepäraseks. Kala ise oli perfektses küpsusastmes ning puhta maitsega. Oivalisim osa roast oli aga väikese torni kujuline kartuli-brokkoli-juustu gratään ... oi see lihtsalt sulas suus ja maitses õndsalt nagu jäätis palaval suvepäeval :) Poolkrõmpsudele köögiviljadele valatud koriandriseemnetega kaste ja dekooriks lisatud bataadi(?)püree sobisid täienduseks samuti vägagi asjakohaselt.

Üldhinnang: pöidlad püsti ja soovitan teistelegi. Tiba kallis küll ... aga üldiselt tulemus õigustab seda.

----------
Omaette kiitust väärib ka see, et menüüs oli kolm käsitööõlut (Õllenaudi Humalapadrun, Vanaeit ja Vanamees), kuigi miks menüü koostajad kõik just IPA'd valisid?

Himaalaja jutud

Otsustasin esimest korda astuda läbi söögikohast nimega Himaalaja jutud. Paraku on kogemus halb.

Kuna kell oli lõunane, siis istus rahvast pisikeses ruumis palju. Pidin ligi 5 min ootama, enne kui sain kassapidaja/ettekandjaga jutule. Noh olgu, pole hullu. Üks tüdruk saali peale on vähe ka tipptunnil.

Päevapraed ei anna tavaliselt koha köögist eriti head aimu, sestap küsisin neiult, et kui kaua läheb, kui ma võtan supi ja pearoa mitte-päevakate hulgast, kui kaua siis kokku läheb? Vastus "20 minutit" sobis, sest kokku oli mul u 40 min aega. Kuna küsisin tellimise hetkel ka kella, siis edasi minutite täpsusega.

13.17 andsin sisse tellimuse.
13. 43 tuleb piiga ja küsib, et "kas teie tellisite selle-ja-selle"?
13.53 läksin ja küsisin raha tagasi.

Vot sellised jutud. Himaalajas on ilmselt aega rohkem kui minul.

Gruusia Köök Tartus

Tartus Rüütli tänava ohtrate söögi- ja joogikohtade hulgas tegutseb eelmisest aastast jälle gruusia toidukoht. Sealsamas kus ennemuiste oli Gruusia Saatkond, nüüd on siis nimeks Gruusia Köök. Vahepealsed remondid on suure osa algsest õdususest tasalihvinud ... kuid see pole ju ühe toidukoha juures peamine. Kaeme siis perra, mis köögil pakkuda on.

Ainsa kundena sain kiire teenenduse osaliseks (ühest küljest kell üks päeval võiks olla sööjaid murdu, kuid teisalt oli ka erakordselt soe kevadpäev ja rahvas terrassidel). 

Pisut väsinud ilmega menüüst esmalt väljavalitud suppi polnud tegelikult saada. Nojah, juhtub.

Hašlama ehk hautatud loomaliha juurviljadega suppide nimistus tekitas ootuse mingi tummisema pajaroa suhtes. Lauda toodi aga kausike kirka puljongiga, milles leidus neli keedetud kartulitükki ja kaks suurepäraselt kandilist loomalihakuubikut :) Peotäis sissehakitud muru ja mõni seib tšillit mõjusid asjakohselt, kuid samasse pillatud kirsstomatike? Sunnin end jõuga mõtlema, et küllap puljong oli siiski ehe, mitte pulbrist segatud. Maitse oli igatahes täiesti OK, ehkki mingeid erilisi emotsioone esile ei kutsunud. Igatahes "hautatud loomaliha" seostub minu väikeses valges peas pigem kiududeks laguneva pikaltpodisenud maitseküllase vanaloomaga, mitte aga viisakalt rõõsa klotsikesega :)

Ostri põhiroogade hulgast  vastas igatahes kordades paremini ootustele. Lauda ilmumine nägi igatahes juba puht visuaalselt väga muljetavaldav välja. Ahjus kuumaksaetud kaussi kallatud ollus podises servadest alguses nii ägedalt nagu tahaks kohe lauale viskuda ja kööki tagasi roomata. Ollus ise ehk ürdine ja vürtsikas tomatikaste maitses nii nagu peab - tuliselt ja külluslikult. Asjaolu, et mulksuva ja (mõistagi) varemvalmistatud kastme sisse olid visatud noodsamad liig-viisakad vasikalihatükid, võttis küll üldmuljet allapoole, kuid hinnang on siiski pigem pöidlad püsti kui allapoole.

Et toidu kõrvale pakuti mitte klassikalist puri-nime-väärivat saiatükki, vaid kuklikest, on juba selline pisimat sorti küsitavus.

Üldiselt - proovin kindlasti kunagi veel korra läbi astuda, seda enam et Tartus praegu muud gruusia kohta pole.

Asuva õunamahl

Võtan kiita Põlvamaa Asuva õunamahla. Mugav pappkohver, mille sees olev kraaniga plastkott. Avamine intuitiivselt lihtne, ei mingeid tulesid-vilesid, läikivaid pakendeid. Mahl ehedalt värske ja kodune,

Ostetud Tartu vanast turuhoonest, 3l pakendi maksumus 5.-EUR. Eks liitrihind tuleb küll veidi kallim kui kontsentraatidest kokkusegatud ja kõvasti reklaamitud poe-mahladel, kuid kuulge ... ma olen alati valmis toetama pigem väiketootjat, eriti kui tegu on kvaliteetse tootega. Ja seda ta on!

Puraviku-kõrvitsa pannikas

Ja rohkem tõesti polegi vaja. Kaks komponenti, kaks panni ja pisut õli. Soovitan kindlasti praadida eraldi kahel pannil, sest mõlemad osalised kaotava oma mahust ligi pool (seened tegelikult lausa kaks kolmandikku), mistõttu on ühe pannitäie saamiseks vaja alustada kahest.

Vaja läheb:
- kaks suuremat või kolm-neli väiksemat puravikku (noh just nii kuhjaga pannijagu)
- suure peopesa mõõtu tükk kõrvitsat
- tilk õli
- lusikatäis võid
- näpuga soola.

Haki mõlemad algained pöidlaotsa suurusteks tükkideks ja prae kõrgel kuumusel u 10 min aeg-ajalt segades. Kalla pannitäied kokku, lisa või ja prae veel u 5 min. Maitsesta ja sega, soovi korral raputa peale hakitud muru (till-petersell, misiganes meeldib)

Maksumus: 3-4 eurot. Ajakulu: 15 min. Tulemus: kaks kuhjaga taldrikutäit või siis neli portsu, kui serveerida nt spagettidega vms.

Kõrvitsatöö

Kõrvitsat saabub alati paganama palju. Aga palju head on ju veel parem! Lööd aga pahaimamatult trepikoja nurgas lösutavale kõrvitsalt noa sisse ja lõikad paraja jupi. Või kaks. Mina võtsin kaks :)

Ühest tükist tegin püreesupi ja teise praadisin õhukeste viiludena ära. Ja siis serveerisin koos - supitaldriku põhja praetud kuldsed viilud ja kulbiga supikest peale, nii et ribade otsad jäid välja nagu mullivannis istuva lustliku seltskonna peanupud. Peale raputasin ürdivõiga praetud saibi-kuubikud ja ... valmis ta ongi. Lihtne, maitsev ja ilus kah veel.

Ah et kuidas kõrvitsa püreesuppi teha? No ärge tehke nalja, seda te ju oskate. Aaaa, et tahaks kuulda ikka? No olgu. Alustuseks seibitasin hoopiski porrulaugu, sest mingi sibula- või porruollus käib hea supi põhja sisse kindlasti. Panin selle kanapuljongiga podisema ning puhastasin samal ajal kõrvitsakolmnurga koorest ja pehmest säsist. Kergelt klaasistunud porrule kõrvitsatükid peale ja uuesti kaane alla. Enne püreerimist tasub teha viimane maitsestamine (nt karriga), mina viskan tavaliselt sisse ka totsikutäie sulatatud juustu või toorjuustu, kumb juhtub parasjagu käepärast olema.

Kuni see kraam podiseb, on paras ajada pann särtskuumaks ja vähese õlinire sisse laotada kõrvitsaviilukesed. Praed ühelt poolt kuldpruuniks ning keerad teistpidi ja alles siis raputad õrnalt mingit maitsesegu peale, muidu läheks esimese poole praadimisel see kõrbema.

Vaja läks supi jaoks:
- üks jäme porruvars
- suure mehe peo suurune kõrvitsatükk
- kanapuljong
- totsikuke sulatatud juustu
- maitseaineid (no ei kirjuta ma siin midagi ette, pruugite mis endale meeldib)

Praekõrvitsa jaoks:
- törts õli
- samuti peopesa suurune kõrvitsatükk
- maitseaineid

Maksumus: kuna kõrvits oli tasuta, siis ei oskagi öelda, ehk läheks kokku 4.-EUR? Ajakulu: 15 min. Tulemus: neli taldrikutäit.

Taste of Asia Port Arturis

Ehkki kaubakeskuste toidukohad ei sisalda üldiselt soovi neis peatuda, soovitan proovida Pärnu Port Arturi 3 korruse Taste of Asia pakutavat.

Hillitsetult stiilse interjööri rikkus küll minu jaoks ära see, et pidin läbi klaas-seina jälgima inimeste sebimist ning seda, et möödujad jõllitasid mu supikaussi :) See-eest teenendus oli kiire ja viisakas ... tõsi küll olin hetkel ka ainuke ja ilmselt päeva esimene külastaja :)

Võtsin vürtsika mereandidega supi ja köögiviljadega kalmaari ning hinnang mõlemale on väga hea! Eks paratamatult on tegu sügavkülma-mereandidega ning seda on kohati tunda, kuid paraku värskelt pole sedasorti kraami meil siin saada nii ehk teisiti. Samas kokkade oskus keerata sellest kokku tõeline maitsenaudingute pillerkaar väärib kõrget tunnustust.

Mis eriti positiivselt üllatas, oli nende tagasihoidlik kahetärnine vürtsikuse hindamise mõõtkava. Kahe tärni sees oli rohkem maitsehullutajaid kui mõnes end 5 kaunakesega hindavas kohas. Maitsetasakaal oli nii perfektselt välja mõõdetud, et hetkeline hõõgus asendus kiirelt rahuloleva suminaga.

Seda kohta külastan ma ilmselt veel korra, nö kontrolli mõttes, kuid esmamulje oli väga positiivne!

--------
pilt siit