Kartuli-juustukotleid ilma ühegi lisandita

Kartulikotlet on ilmselt üks kõige levinum ja mõnusam laisaköögi toodang. Ning selle valmistamisviise leiab ilmselt nelikendkaks, igaüks õige kui teine. Kes summib sinna sisse mune, kes jahu, kes mõlemat ... ikka selleks, et kraam koos püsiks.

Aga vaata saab ka ilma. Keedetud ja riivitud talvine (ehk siis mitte noor) kartul püsib reeglina koos ka ise, selle tõestuseks tegingi antud inimkatse toidu ümber. Noh ja et ülesanne oleks keerulisem ja huvitavam, siis panin riivjuustu kah veel hulka, et lagunemisoht oleks "suurem" ja tulemus maitsepõnevam.

Umbes 6-700 grammi riivitud keedukartuli peale võtsin 200 g riivjuustu, maitsestasin kergelt ja summisin põhjalikult läbi. Mitte delikaatselt ja lusikaga, vaid ikka peoga muljudes ja nätsutades, et tulemuseks oleks tihkem mass. Mudisin samas peopesas valmis lamedad plönnid ja edasi on juba asi kuumas pannis.

Särrdi käis asi üle panni, endal hing kinni, et kas ikka püsib koos ... püsib! Kõrvale valmistasin köögiviljaraguu ning voila - parim tõestus, et saab ka nii ja nurjatult maitsvalt!