Grillberg (Narva)

Narva restoranide kaarti üle vaadates märkan sellel muudatust. Sellele on tekkinud nimetus „Grillberg“. Tõsi küll, ta on tekkinud samasse kohta, kus varem toimetas minu poolt juba ära proovitud teisenimeline kohake (Maius Grill), kuid igatahes tasub minna ja muudatus enda jaoks ära kaardistada.

Teisipäeva õhtul seitsme paiku sisse astudes kohtan tühja saali ja laua tagant püsti karanud noormehe üllatunud nägu. Tuli välja, et võõra inimesena olin ma sisse astunud uksest, mis oleks pidanud kinni olema ... et kõik ju teavad, et sisenetakse vooot sellest uksest seal. Nohh, mina astusin sisse uksest, mille kohal oli silt „restoran“ ja siin ma olen :) Aga õnneks ei tekkinud sellest mingit probleemi.

Kuna supimenüüs on kaks rida: „päevasupp“ ja „seljanka“ (5.-EUR), siis otsustan mõistagi viimase kasuks. Tühjas saalis tundus küll pisut kummaline seda tellimust oodata ligi 20 minutit, kuid saabuv tulemus oli seda ootamist igati väärt. Suur kausitäis lõhnas lihavalt ja isuäratavalt. Eraldi napakestes serveeritud hapukoor ja oliivid/sidrunikillud lisab plusspunkte.

Ohh see oli üks meeldiv kohtumine vana tuttavaga, keda eri köökides eri moodi lörtsitakse. See kausitäis oli julgelt happeline ja mõõdukalt vürtsikas. Tihedas konsistentsis oli tuvastatav keedu- ja suitsuvorst, vist isegi mõned viilutatud salaamijupid ning vähemalt ühte sorti liha, sibulas-hapukurgist rääkimata. See võibolla polnud nüüd küll parim seljanka maailmas, kuid üsna tipptaseme lähedal küll.

Praadide menüüs otsustasin seekord minna soovituse teed. Noorhärra sõnul olla nende parim müügiartikkel seašašlõkk. Küsisin seepeale: „aga missugune roog selle maja kööki kõige paremast küljest näitab?“ Nooruk mõtles viivu ja teatas, et ikka seesama seašašlõkk (8.-EUR). Mingit garniiri juurde? Noh las olla grillköögiviljad (5.-EUR).

Praad kopsatas lauda mõistliku ajastusega – 30 minutit tellimusest. Et noormees tegi kõiki neid laualiigutusi ilma ühegi tänan/palun/kuidas maitses sõnata, on piiiisuke miinus. Et ta tõi prae lauda hetkel, kui ma polnud veel lõpetanud suppi, on ka väike miinuseke, kuid see pigem räägib sellest, et supiports oli tõesti suur ning et ma ei raatsinud tilgakestki kaussi jätta, nii et see on ju jällegi pluss, kas pole?

Neli kopsakat tükki hästi läbikasvanud liha. Peaaegu et perfektne küpsusaste, ehk vaid piiiisut liiga palju kuuma näinud. Samas pole selles lihas midagi erilist peale selle, et teda on maitsestatud vaid soolaga. Kena rosmariinioksake liha peal on ilmselt vaid dekoratiivelement, kokkupuudet nende kahe vahel ei tunneta. Soola aga tunnetan küll ning isegi liiga palju. Õnneks seda tasakaalustab null-maitsestusega, kena ausa grilliaroomiga köögivili, mage kapsasalat ja mage-vürtsikas tomatikaste. Selles kombinatsiooonis õnnestus enamik liha endale söömisvääriliseks muuta, kuid ausalt öeldes jäi osa siiski taldrikusse alles.

Kokkuvõte nüüd siis kahetine. Supipöial on üsna ülimas püstiasendis – see seljankaports oli nii hea ja suur, et oleks võinud ainult selle elamusega piirdudagi. Taolisel foonil osutus praepöial olevat veidi varjatult-heitunult küliliolevaks – šašlõkk polnud otseselt ei hea ega halb, vaid lihtsalt mitte-kuidagi-kõnetav. Kas ma seda kohta soovitan? Ojaa, kui mitte muu pärast, siis head seljankat pole kunagi liiga palju!
---

lugu ilmus siin