.jpg)
Kellakolmesel ajal tööpäeval sisse astudes polnud kundesid küll palju, kuid päris tühi maja ka polnud. Igatahes sain tellimuse kohe letist esitatud – lühike menüü on selle kõrval seinal, valik seda lihtsam.
Supiga läks asi aga alguses nihusti ... kuid lõpuks sai siiski kõik lahendet. Nimelt olla menüüs ainuke „Koorene kalasupp“ (6.-EUR) otsas. Nähes minu pettunud nägu, käis mees aga köögis ära ja teatas kahetsevalt, et supist olla suuresti ainult leem järgi jäänud, et suuremas jaos kõik läinud tõesti. Mina pakkuma – et aga tooge sedagi! Ja vot nüüd ilmnes parimal moel, mida tähendab, kui letis on peremees, kes on orienteeritud lahendustele ja leiab võimalusi. „Aga teeme siis nii, et ma teen teile allahindluse, eks“ ja nii tekkiski minu tšekile uus rida „borš“ (3.50)
Jõudsin vaevalt maha istuda ja mõned kiiremad sõnumid ära saata, kui napi viie minutiga toodi lauda kopsakas kauss, pilgeni täis aromaatset leent. Tõsi, kalakraami oli selle sees tõeoolest vähe ja peamiselt punakala peene pudina, kuid ise ma selle varinadiga nõustusin, nii et ei mingit nurisemist. Tõepoolest mõnusa kalase-tillise aroomi kõrval oli supikesel endal siiski vähevõitu iseloomu, selline koorene-neutraalne leebe kraam, milles tublisti porgandit ja kartulit.
Teine käik sai valitud puhtalt nime alusel: „Kanamaksa kotletid ahjukartuli ja salatiga“ (6.-EUR). Pole nagu kuulnudki, et kanamaksast (mis mulle vägagi meeldib) saaks kotlette teha? Aga seda põnevam ju!
Piiiisikese nurinana olgu öeldud, et FB’s pildil oleval menüül on seesama roog ära toodud hinnaga 5.-EUR, ja see pilt on üles pandud napilt mõni tund enne minu saabumist. Aga see on nii lihtsalt õrn näpuga näitamine pisidetailile, mitte suur ja sisuline etteheide.
Igatahes 15 minutiga oli mul nina ees lahmakas taldrik, meeldiv toiduaroom boonusena kaasas. Liigume siis kellaosuti suunas. Kapsa-porgandi salat avas ennast aeglaselt ja ülimeeldivalt küüslauguse säraga. Peedisalat jäi üsna neutraalseks, kuid siiski meeldivaks lisandiks.
Maksakotletid (mitmuses!) osutusid aga tõepoolest üllatavaks kraamiks. Ilmselt algselt hakklihaks lastud kanamaksast oli vormitud-praetud kaks õhukest nö burger-rüüpi kettakest ning need olid serveeritud kahe kihi vahele ja peale määritud praesibula-porgandi seguga. Ehedalt maksane, visuaalselt atraktiivne ja maitselt leebelt meeldiv lõpptulemus pani tunnustavalt noogutama.
Kartulid olid ilmselt pigem kuuma panni kui ahju näinud, kuid kerge piprase puudutusega. Täisneutraalne hapukoor jäi minust koos nendega sisuliselt puutumata, aga see on juba minu valikute küsimus, mitte hinnang köögile.
Kokkuvõte seega igati püstine. Supipöial pole just liiga vaimustuses maitsest, kuid tõuseb püsti heaperemeheliku-ettevõtliku suhtumise eest. Praepöial on aga üsna uhkelt sirgu, kiites nii minu jaoks uudse idee kui ka üsna laitmatu teostuse eest. Seda puhvetit soovitan ma küll!
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment