Radio (Tallinn)

Vana telemaja vastas üle tänava asub Radio restoran, milles kuumal suvekolmapäeval polnud tööpäeva lõpusel ajal praktiliselt ühtegi külastajat. Lõunastajad on juba läbi käinud, õhtused istujad pole veel tulnud, nii saab personal veidi maha istuda ja puhata. Mind nähes krapsas aga mõnus-muheda olekuga noorepoolne mees püsti ning juhatas mind saali kaugemasse nurka, kuna olin sissejuhatuseks küsinud, et „kus teil siin kõige jahedam koht on?“. Tõepoolest, ventilatsioon toimis siin hästi ja koos kohe toodud veepudeliga uurisin veidi aega menüüd.

Uurimise käigus meenus, et miks ma olin ka varem seda kohta veebi kaudu uurides siia mitte tulnud – menüüs pole ju ühtegi suppi! Igaks juhuks üle küsides selgus, et lõunaks siiski midagi ka tehakse, kuid see olevat juba otsas. Ehhh nohh, olgu peale, kui ma juba siin olen, siis võtame seda, mida on. Ja olgu ette öeldud, et see oli üks lustlik maitserännak, täis uusi teadmisi. (Panen seekord mõned viited ka loo sisse)

Eelroaks sai siis seekord valitud „Padróni piprad valge gazpachoga“ (8.-EUR). Palusin muhedal tegelasel endale natukese tõlketeenust osutada, sest mõlemad mõisted olid minu jaoks võõrad. Selgub, et need nn piprad pole üldse mitte piprad, vaid pigem paprikalaadsed mahedad tegelased, mida Hispaanias armastatakse grillitud kujul snäkina pakkuda.

Valge gazpacho tekitas minus veelgi suurema segaduse, sest mõlemad sõnad on ju tuttavad, aga kokku moodustab see tajuhäire. Gazpacho on ju külm tomatisupp, et kuida ta siis valge saab olla? Tuleb välja, et saab küll, kui seda teha saia, mandlite ja küüslaugu baasil. Noh ja sama hästi võiks seda nimetada ajoblancoks :)

Nüüd ma teen midagi tavatut ja selmet kirjeldada esimese roa maitseid, annan kohe ka teise roa kirjelduse, sest et ... noh te saate aru, kui edasi loete.

Oma tavatu nimega jäi silma „Jääsalati steik Caesari kastmega (10.-EUR), + kana või hiidkrevetid (5.-EUR)“. Küsisin taas seletust, et mismõttes steik ja salatist? Novat ollagi siis lihtsalt viilakas kapsast – kõlab ju intrigeerivalt?

Andsin tellimuse sisse ja nautisin meeldivalt jahutavat õhuvoogu, kuni u 15 minutit hiljem ilmus mu kõrvale neiu, asetades lauale ... kaks taldrikut korraga!

Pfffffffff. Jälle! Miks??? Kas on raske küsida kunde käest, et kas ta soovib kahte toitu korraga süüa? Eriti veel tühjas saalis, kus ma istun otse personali silme ees ja ei ole tipptund?

Palun vastake mulle, kas teie sööte kahte toitu korraga? Kahelt taldrikult, kahte erinevat toitu???

Ma muidugi tean, et nö tapase-kultuuris ja laiemalt lõunamaades ongi kombeks tuua lauale korraga hästipalju eraldi taldrikutäisi, mida siis laualised endale pisitasa kokku õngitsevad. Aga esiteks on see kontseptsioon toimiv suurema seltskonna puhul ja teiseks siis ei serveerita ka asju portsjonitena.

Praegu aga mõjus selline kahe erineva käigu korraga toomine sellisena: „jou kle klemm, ma’i viitsi siin küll sinu pärast mitu korda laua vahet käia“. Et „näh siin on sinu lobi, söö ja ole õnnelik!“

Oehh, olgu, liigume edasi toidu juurde. Sest et see, kas teate, oli hea! Kohe lausa väga hea!

Need pisikesed piprakesed maitsevad mõnusalt kargelt, veidi mõrkjalt ja tänu pealenõristatud õlile ning lisatud soolahelvestele külluslikult ... ja samal ajal kergelt! Kordan, et see oli minu esimene kokkupuude taoliste viljakestega, kuid nüüdsest plaanin neid ka ise hakata otsima ja grilliõhtutel valmistama. Tõepoolest oivaline omaette ampsakas või lihakõrvane.

Jääsalati steik mõjus samamoodi vahva üllatusena. Ausõna ma poleks kunagi oletanud, et keegi serveerib lihtsalt suurt jääsalati peast lõigatud seibi külma kastmega, krutoonide ja muu muruga ning et see mõjub nii meeldiva, maistva ja suvisele ajale suisa imetabaselt sobivalt kergena! Olen küll ka ise teinud nii hariliku peakapsa kui ka lillkapsa „steike“, aga ikka praetuna / grillituna, kuid külm salatilõik võib olla ka suurepärane kõhutäide! Kahjuks ootejal maha jahtunud krevetid sobisid siia kõrvale täienduseks sama loomulikult nagu suvi ja meretuul.

Kokkuvõte tuleb nüüd tavatu nagu ka sooritus. Jaotan elamuse kaheks – köögipöial vaatab vägagi tipmiselt üles ja kiidab ka muhedat sissejuhatust toitude lahtiseletamise mõttes. Saalipöial aga vaatab alla, laites hoolimatut suhtumist kundesse. Soovituse asemel vaatan suvetaevasse ja mõtlen muid mõtteid.

---

lugu ilmus siin