Taluturu kohvik (Pärnu)

Pärnu keskmes on Pärnu Keskus – loogiline, onju. Hoonete kompleks, mis sisaldab peale kõige muu ka nähtust nimega Taluturg ja see omakorda ka kohvikut. Maailma kõikse loomuliku asi mumeelest, et kui sul on kogu aeg käepärast värsked toiduained, siis miks mitte neid ka väärindada erinevateks roogadeks.

Olen tegelikult siit läbi kõndinud korduvalt, kuid alati sattunud siia pärastlõunati, kui supp on juba otsas olnud. Nüüd aga näedsa vedas – kas siis kuuma suvepäeva tõttu või mingil muul põhjusel oli leti küljes alles ka silt „Päevasupp 3.90“. Eks põhjamaalastel on jah selline kummaline arusaam, et kuuma ilmaga ei sobi kuum kõhutäis – lõunamaalased oskaksid sellele vägagi argumenteeritult vastu vaielda.

Igatahes saabus taldrikutäis hernesuppi minu ette praktiliselt kohe, kui olin end klaasist välisseina äärde paigutatud mugava pukileti taha sisse seadnud. Ahjaa – väga positiivse alguspunktina mõjus see, et supi tellimise hetkel esitati asjakohane küsimus: „kas ma hapukoort lisan supisse?“ See on kena hooliv detail, mida ma oskan kõrgelt hinnata (sest no tõesti, ei ole vaja alati ju seda lisandit vaikimisi juurde äsada).

Supp ise osutus aga väga lihtsaks ja neutraalseks. Jah, aus tihke ja kodune kraam, aga minu väikeses valges peas kuulub hernesupi juurde ka suitsuliha lõhn – see supike oli aga üsna lõhnavaba. Ei ega maitsel midagi viga polnud, siin oli nii jämedalt hakitud sinki kui sobilikult pool-püreeks keenud herneid, kartulit ja porgandit ning kõige peale raputatud dekoori ... aga kiita, et ta nüüd oma niši parim esindaja oleks kah ei saa.

Teiseks käiguks valisin „Paneeritud kala salatiga“ (9.-EUR). Toreda ja ehedana mõjus see, et supi kallale asudes kuulsin selja tagant köögist pannisärinat ja tundsin spetsiifilist lõhna – roog läks valmistamisele alles tellimise hetkest ning jõudis minu ette u 10 minutiga, täpselt ajastatuna ja väga värskelt.

Prae olemus ja välimus on suveaja suurepärane tabamine – praetud kalapalad ja salat. Kergus ja värskus ilma igasuguse ballastita. Super! Võrselehtedest, kurgist ja tomatist koosnev salatikuhi oli meeldiva magus-hapu õlikastmega suurepäraseks praavitatud ning siis veel ka mingite väikste krõksuvate terakestega üle raputatud. Mõnna värk!

Kahjuks kala ise oli pisuke pettumus oma totaalse mageduse tõttu. Vist võibolla ehk (väga tinglikult) oli praadimise järel krõbeda paneeringu pinnale paar tera soola lisatud, aga kala ise oli mageveemage. Õnneks aitas seda kompenseerida kergelt soolakas külm koorekaste.

Kokkuvõte neutraalsevõitu. Laita nagu otse ei saa, aga eriliselt kiita ka mitte. Supipöial haigutab maitseigavusest, praepöidlal on vastakad emotsioonid. Aga ikkagi on see tore mõte, vääristada miniturgu kohapeal valmiva toiduga.

---

lugu ilmus siin