Restoran Mekk (Tallinn)

Puhvetite taaskülastamine / uuestikirjeldamine pole mul siiani plaanis olnud. Noh et kuni jätkub veel uusi kohti, mida külastada, siis milleks minna teisele ringile. See pole ju kodule lähim toidupood või lemmik-kõrts, mida külastad nii ehk naa ... aga igast käigust ju uut lugu ei räägi!

Aga näedsa elu on sihandne veider asi, mis alati ei allu planeerimisele. Mina plaanisin külastada puhvetit A, mis aga osutus vastu kõiki ootusi ja lubadusi lahtiolekuaegade osas veebilehel ja uksel kinni olevaks. Edasi vantsides ja varianti B otsides möödusin ühest hotellist, mille all teadsin ka restorani olevat ning astusin sinna sisse täie teadmisega, et seda asutust ma veel kirjeldanud pole.

Istun maha, teen tellimuse ära ja korraga jääb silmi iga söögikoha ette asetatud tikitud salvrätt kirjaga MEKK. Hmmmm. Eeee ... kuidagi tuttavalt kõlab. Igaks juhuks löön oma toidublogi otsingusse selle nimetuse ja kasssssanäe! Ma olengi 4 aastat tagasi samanimelist asutust külastanud, ainult et toona asus ta vanalinna servas, nüüd aga Radissoni hotelli all. Ja vaat kus lops, ma tellisin seekord samad road mis ka toona! Vaat siis, see saab nüüd olema üks tahtmatult juhtunud, aga omamoodi huvitav võrdlus, et kas köögi käekirjas on midagi muutunud peale kolimist.

Esimese roa valikut tehes imestasin, et miks üks supp on paigutatud rubriiki „väikesed road“ ja teine pandud sahtlisse nimega „suured road“? Seda ettekandja käest üle küsides selgus, et armsalt naeratav ja püüdlikult eesti keelt rääkiv neiu siiski nii hästi aru ei saa (millest ta teatas vabandades ja seletades, et asus alles hiljuti siia elama) ning läksime üle võõrkeelele. Igatahes sai kõik selle küsimusega korda ning tellimus tehtud.

„MEKK-I KALAUHHAA - kuumsuitsuangerjas / koha / tursamaks / petersellijuur / vutimuna / koriander / forellimari“ (22.-EUR). Saabumisaeg u 10 minutit ning ilmumine täpselt sama efektne kui eelmisel korral. Tõsi küll, visuaalselt sarnane, sangadega metalltaldrik on seekord sügavam, mistap pealevaadates paistab suppi nagu veidi vähem olevat. Kuid ega’s kogus pole restoraniroa juures peamine, vaid maitse.

Ja teate mis, see maitse on lihtsalt oivaline! Leeme baasiks olev tihke korralik kalapuljong annab juba ette õnnestumise garantii. Minusugusele kalasõbrale on nende erinevate uimeliste tegelaste ühendamine suisa naudinguline maitsevikerkaar, mille tipus on kohalike kalade kuningas – angerjas. Visuaalselt efektne, maitselt perfektne.

Kuna seekordse kirjelduse üks komponent on võrdlus, siis supi osas on tubli areng ülespoole, maitseelamus tugevalt võimsam kui eelmises asukohas. Et nelja aastaga on roa hind kerkinud 6.-EUR võrra ... noh, mis siis sama ajaga odavamaks läinud on?

Teine võrdlusmoment – kui toona toodi kõigepealt lauda komplimentaarne eelroa sarnane ampsuke, siis seekord seda pole. See-eest on aga muutunud leivakorvikese sisu, siia on lisandunud köömnetega näkileiva taoline nähtus, mis on väga meeldiv näkerdamine.

Istun ma siis, näkerdan ja hakkan vaikselt imestama. Seni suur, aga tühi saal saab aegamisi rohkem külastajaid, aga ülekoormuseks seda siiski nimetada ei saa. Olen juba oodanud 50 minutit, neiuke vudib aga teiste kundede tellimusi täita, kuid minu teist rooga ei kusagil.

Viipan neiukest ja näitan käega universaalset ajale osundavat käemärki, koputades sõrmega randmele. Näitsiku näole sigineb hämmeldus ning kui ta minuni jõuab, ei jää mul midagi muud kui küsida: „Unustasite mu teise roa tellimuse kööki edastada?“ ja teenindajal vaid jahmunult vabandusi puistata. Kuna mul õnneks hetkel kiire ei ole ning soovin ikkagi jätkata, siis kappab neiu kööki ja naaseb lubadusega, et nüüd peaks kõik kohe-kohe ja kiirelt valmima. Nii ka läheb.

„PRUUNISTATUD VÕIS KÜPSETATUD SIIG; rosmariiniõlis küpsetatud kartulid maasuitsusingiga / tursamaks / spargli-spinatisalat / õunavahuveinikaste“ (26.-EUR). Saabumisaeg – ebamõistlikult palju, u 65 min peale tellimuse sisseandmist ... või siis õigemini katset seda teha. Selle toidu nimetuses on toimunud pisikesi muudatusi ja kallinemine ka selline pisikesevõitu – 2 euro võrra 4 aasta kohta.

Kala ise oli küll suurepärase küpsusastmega ja sisuliselt 0-maitsestusega, kuid ta oli asetatud mõrvarlikult soolasele spinati-sparglipadjale, mis selle maitsepildi üsna ära nullis. Singikräbalatega dekooritud pikergused kartulipoolikud olid meeldivad, praegud tursamaksa seekord ebaveenvalt vähe ja ilma vau-efektita. Vahtulöödud hapukas-neutraalsest kastmest ei oska antud hetkel midagi mõistlikku arvata.

Kokkuvõte nüüd siis võrdlusepõhine. Kui toona ei vaimistunud supist ja vaimustusin praest, siis nüüd on olukord vastupidine. Kui tookord oli teenindusest täis-rahulolu, siis nüüd vastupidi. Soovituse osas selline üleüldine targutus andke igale puhvetile võimalus, sest võrdluspilt avardab skaalat.
---
lugu ilmus siin