F. Burger (Tallinn)

Burksiputka ja „consomme wontonitega“ – kas need kaks asja käivad teie peas kokku? Või tõstke käsi püsti, kui mitu teist ilma guuglit kasutamata suudab öelda, mis need kaks võõrapärast sõna tähendavad, mh-ah?

Minu väikeses valges peas tekitas see kreebus aga piisavalt huvi, et minna asja oma pöidlaga torkima. Et päris aus olla, olin ka mina neid sõnu vaid põgusalt ja piisavalt ammu kuulnud, et vaatasin ka ise igaks juhuks sõnaseletusi järgi :

See asi, mida ma sissejuhatuseks burksiputkaks nimetasin, polnud ka muidugi mitte mingi putka, vaid Viru keskusele loodud toiduala üks lettidest, mis moodsal kombel ilma vaheseinadeta suurt ruumi jagades lõid päris vilkana tunduva keskkonna. Väga hea mõte ja teostus – igaüks eraldi ruumis/hoones olevana oleks oma 1-2 kundega jätnud igavleva mulje, praegune lahendus aga suisa kutsub lettide vahel ringi käima ja midagi meelepärast otsima.

Alustuseks on juba see tavatult hea, et end burgerikohana positsioneeriv kiirtoidukas oma menüüs suppe hoiab. Ehkki veebilehel on kirjas vaid kaks vietnamipärast eksootilist varianti, siis FB-lehel leiduvas talvemenüüs leidus lisaks ka kõnealune „Metsaseene consomme. (10.-EUR) Seene - toorjuustu wontonid, ürdid“.

Pakun tasuta tõlketeenust – konsomee on hästi „kange“ ja selge puljong, omamoodi ekstrakt sellest-millest-iganes teda keedetakse, antud juhul siis seentest. Wontonid – hiina õhukeseseinane versioon pelmeenidest.

Jaaaaa, kas teate, antud juhul oli selle võõrapärase konsomee nimetuse kasutamine tavapärase puljongi asemel isegi õigustatud – see mõjus tõepoolest kontsentreeritud seene-elamusena, kuuma ja aromaatsena. Maitsepilt oli küll ehk võibolla tiba üheplaanine, nt köögiviljamagusus oleks minu meelest mõjunud siia ka sobinud, aga võibolla oleks ka vähendanud rõhku sõnal „seen“.

Nood pelmeenikesed aga mõjusid täiuslikuna, avades kuumas leemes oma siidise-kreemise sisu, kombineerudes selgeks vaimustuseks! Kas nüüd siin omakorda oli sees ka mingi täiendav seenelik komponent, ei oska öelda, sest leida seent seene seest on keeruline J Igatahes oli üldine maitsepilt ülimalt rahuldust pakkuv!

Kui supikese tulemisega läks tellimise hetkest 15 min, siis teise käigu laekumisega 25. 10 minutine vahe käikude vahel on napp, aga ikkagi piisavalt hooliv ajastus, et kunde jõuaks esimese roaga ühele poole saada.

„Steik & Chips (28.-EUR) Antrekoot, friikartul, adžika, rukola“. Miks ühes ja samas roanimes kasutada nii inglise- kui prantsuspärast nimekuju, seda ei oska ma öelda, aga no miks mitte. Kahel eraldi taldrikul toidu serveerimine – noh jällegi, miks mitte. Et aga asutusel, mis pakub steiki, ei ole pakkuda steiginuga ... vaat see on juba üsna jäme viga.

Tellimise hetkel esitati asjakohane küsimus küpsusastme kohta ja saades minu tavapärase vastuse „nii toorelt, kui julgete pakkuda“, lisati veel rõõmustavamalt asjatundlikult: „et siis blue rare?“. Köök oli oma töö hästi teinud, kenasti soola-piprakoorikuga liha oli vaid hetke kõrget kuuma näinud ning liha seestpoolt täpselt nii punane kui peab. Paraku aga see liha ise oli kas liiga vana looma küljest (mida andis aimata ka spetsiifiline vanalooma lõhn, mis erineb nt vasikast üsna selgelt) või liiga vähe laagerdunud, igatahes oli seda natukese raske nii lõigata (steiginuga!!!) kui ka mäluda. Igatahes ära ma ta pisut punnitades sõin, nii et otseseslt halvaks ei saa ka tulemust nimetada.

Adžika liha kõrval oli aus ja teravama otsa särtsakusega – nii mulle meeldib. Kartulite juurde antud majoneesikastmete samuti kenasti jämejahvatatud piprakesega tuunitud – jällegi kena! Nn chipsid olid õnneks küll päris kartulist tehtud, kenasti loomuliku koorukesega ja puha, kuid paraku nii kõvasti üle soolatud, et üle kahe-kolme jupstüki ei suutnud ma ka kastme ammutamiseks ära süüa.

Kokkuvõte sedapuhku kahetine. Supipöial on siiras vaimustuses – nii täiuslikku seene-elamust pole ammu saanud. Praepöial on aga palju kurvemas seisus – ehkki köök oli oma tööd hästi teinud, siis liha enda algsed omadused ja korraliku lihanoa puudumine viisid hinnangu alla ning hinnatasemest tekitatud luksuslikku lihaelamust ei saanud, seega läheb pöial veidi isegi horisondist allapoole. Kuidas siis soovitusega jääb? Kui olete seenesõber, siis selle supielamuse saamiseks soovitan ikka kohale minna, mine tea kui kaua see talvemenüüs olev pakkumine püsib.

---

lugu ilmus siin